Maarja Kivistik soovitab – seljavalu korral pöördu spetsialisti poole

Lülisammas

Lülisambal ehk selgrool on inimese kehas oluline kandev ja seljaaju kaitsev roll. Lülisammas koosneb 32-34 lülist, mis on omavahel eraldatud lülivaheketaste ehk diskide abil. Paiknemise alusel jaotatakse lülid viide gruppi: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli ning 3-5 õndralüli. Täiskasvanud inimese lülid moodustavad 4 anatoomilist kõverust: rinna- ja ristluukumeruse ehk küfoosi ning kaela- ja nimmenõgususe ehk lordoosi. Kogu keha erinevatel osadel on ka erinevad funktsioonid. Näiteks peavad abaluud, põlve- ja küünarliigesed olema stabiilsed, lülisamba rinnaosa, puusa- ja õlaliigesed aga mobiilsed ehk liikuvad. Trenni tehes tekib alaseljas enam probleeme just siis, kui sellelt nõuda liigset liikumisamplituuti, sest alaseljal on pigem stabiilsuse ja jõu ülekande funktsioon.

Harrastussportlane

Kõige sagedamini on harrastussportlase puhul seljavalud tingitud ebaõigest treeningkoormusest ning kehvast tehnikast harjutuste sooritamisel. Paljudel juhtudel treenitakse omapäi või kuulatakse treeningul kõrval oleva sõbra nõuandeid, kes ei pruugi aga antud valdkonnas olla piisavalt pädev ning osata arvestada inimese eripäradega. Sageli saab patsiendiga rääkides sellistele põhjustele jälile ning antud juhtudel võib juba asendite korrigeerimine harjutuste sooritamisel ja teatud harjutuste asendamine treeningul, palju probleeme vähendada.
Enam esineb seljavalu spordialadel, mis nõuavad alaseljalt suures ulatuses liikumist. Näiteks nagu suure amplituudiga tahapainutused iluvõimlejatel ja-uisutajatel.

Kõige sagedamini esineb sportides mittespetsiifilist seljavalu, mille põhjus jääbki sageli teadmata. Uuringutest selgub, et sellist tüüpi valu kogeb elu jooksul lausa 84% inimestest ning enamasti on see seotud pehmete kudede (lihased, kõõlused, sidemed) probleemiga. Raskemad seljatraumad haaravad juba lülivaheketast või luulisi struktuure ning sellisel puhul on vigastusest taastumine sageli aeganõudvam.

Trauma

Kui patsient on mingil hetkel kukkunud või olnud mõnes traumaatilises õnnetuses ning valu seljas tekkis praktiliselt kohe trauma järgselt võib eeldada, et põhjus on konkreetses juhtumis. Kui aga valu selga tekib aega mööda, aastate jooksul, siis võib eeldada, et tegemist ei ole otseselt traumaatilist päritolu probleemiga. Kõige sagedasem põhjus seljavalu tekkimisel on selja nn „ära tõmbamine”, kas siis raskuse tõstmisel või mõnel lihtsamal tegevusel.
Õigete ravivõimaluste valimine seisneb pigem selles, millised on konkreetsed sümptomid antud probleemi korral (liikuvuspiiratus, valu jne). Kõigepealt tuleb patsiendiga rääkides aru saada, millal, mismoodi, kui sageli ja kuidas valu igapäevaelu segab. Seejärel püüda füsioterapeutiliste testide abil jõuda probleemide ja põhjusteni. Ravi seisnebki nende probleemide lahendamises, mis sisaldab endas erinevaid lihas- ja liigesmobilisatsioone ja manipulatsioone ning kindlasti ka spetsiifilisi harjutusi.

Valuga treenimine

Esialgu võiks kindlaks teha, mis põhjustab valu. Kas see on tingitud mingitest konkreetsetest harjutustest, treeningkoormusest või igapäevaeluga seotud teguritest. Kui valu põhjustavate harjutuste muutmine või treeningkoormuse vähendamine probleemi ei lahenda, tuleks treeningusse paus teha ning pöörduda spetsialisti poole. Läbi valu treeninguid jätkates tekitame probleemsesse piirkonda veel tugevama ärrituse, mis võib probleemi süvendada ning ravile kuluvat aega tunduvalt pikendada.

Põhiline viga, mis seljavalu tekkimisel tehakse on see, et jäädakse koju diivanile puhkama, kartuses, et muidu tehakse seljale liiga. Selle asemel tuleks kasvõi läbi kergema valu siiski ringi liikuda, et vältida jäikuse tekkimist alaseljas ning parandada ainevahetust lihastes. Kergema seljavalu puhul võib abi olla foam rollist ehk vahurullist, millega tuharaid, reie tagakülgi ja keskselga rullides võib alaseljavalule leevendust saada.
Suurema valu korral võib tarbida ka valuvaigisteid või- kreeme ning konsulteerida oma perearstiga.
Inimesed, kes kurdavad ainult hommikust alaselja kangust võiksid kindlasti üle vaadata oma voodi madratsi, mis aastatega „ära väsides” võib selliseid probleeme tekitama hakata.

Pöördu spetsialisti poole

Kui teil esineb seljavalu, mis on äge ning sellega kaasneb jalga kiirguv valu ja liikumispiiratus, siis tuleks kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Samuti vajavad tähelepanu olukorrad, kus valu seljas esineb regulaarselt mingitel ajaperioodidel ning ei ole seotud harjumatu koormusvahetusega.
Esmajärjekorras võib pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule. Meie saame juba raviga varakult alustada ning anda esmaseid soovitusi kas treeningu või muude tegevuste ja asendite korrigeerimiseks. Nähes, et tegemist on probleemiga, kus füsioteraapiast ei piisa, oskame inimesi suunata pädevate ortopeedide ja neurokirurgide vastuvõtule.
Kui valu seljas või jalgades on niivõrd tugev, et patsient ei ole võimeline iseseisvalt kõndima või on juba tekkinud põieprobleemid, tuleks kindlasti kõigepealt pöörduda EMOsse ehk erakorralise meditsiini osakonda.

Olukordi, kus mõne teraapiakorraga on võimalik kuid seljavalu all kannatanud inimeste elukvaliteeti märgatavalt parandada, on palju. Samuti ei peaks inimesed, kellel on diagnoositud erinevaid diski probleeme jääma koju valu kannatama, sest ka paljusid selliseid patsiente on võimalik aidata.
Just hiljaaegu jõudis minuni keskealine naisterahvas, kellel oli pool aastat kestnud alaseljavalu, mis kiirgus teatud liigutustel jalga. Patsiendil oli soov hakata suvel uuesti aktiivselt tegelema pallimängudega. Praeguseks oleme paari kuu jooksul kohtunud 3-4 korda ning hetkel saab patsient valuvabalt treeningutes osaleda.

Meie keskustes töötavad füsioterapeudid on kogemustega spetsialistid, kes oskavad aidata.

Aja broneerimiseks helista 6419510 või 6109434.

Hoidu liikumatusest

Kõige halvem, mida selja jaoks teha saab on liikumatus. Istudes pikki tunde arvuti taga ja hiljem kodus diivanil, võime lisaks selja-, kaela ja õlavaludele kannatada lõpuks ka erinevate südame ja veresoonkonna probleemide käes.
Aastakümneid on inimesi juhendatud istuma sirge seljaga, kuid see ei pruugi olla seljale siiski kõige parem. Uuringud on näidanud, et seljale sobivaim istumisasend on pigem kergelt tahapoole kallutatud vähemalt 120 kraadise nurga all olev asend. Selline asend avaldab kirjanduse väitel kõige vähem survet lülide vahel olevatele diskidele. Sealjuures on kindlasti oluline valida endale õige tool, millel on hästi liigutatav seljatugi ning mis toetab selga kogu ulatuses. Ideaalis võiks erinevaid asendeid võimalikult tihti vahetada ja aeg-ajalt ka ringi liikuda. Kontorites on üsna levinud ka istumine suurtel pallidel, kuid seda ei tohiks teha terve päeva vältel, kuna selg vajab ka sellest puhkust. Samuti on üha enam kasutuses nn seismislauad, kus on võimalik tööd teha nii seistes, kui istudes ning mis minu silmis oleksid kontoritöötajale kõige ideaalsemad.

Kui tunned, et vajad spetsialisti abi, helista 6419510 või 6109434.