Sundasendid füsioterapeudi pilgu läbi

Sundasenditest tulenevad probleemid kimbutavad peamiselt istuva töö tegijaid ning neid esineb võrdselt  nii meeste kui naiste hulgas. Kui aastate eest käis meesterahvaid füsioterapeudi vastuvõtul võrdlemisi vähe, siis tänaseks on ka mehed rohkem oma tervise eest hoolt kandma hakanud ning valu ei kannatata enam lihtsalt vaikides ära.

Inimeste füüsiline võimekus on viimastel aastatel pigem paranenud. Kindlasti on sellele kasuks tulnud uute terviseradade ning spordisaalide avamine ning kadunud on  ka naisterahvaste hirm jõusaali, kui ainult meestele mõeldud treeningkeskkonna ees. Kahjuks ei aita aga meie passiivne elustiil ning pidev kontoritöö kaasa üldisele terviseseisundile, mistõttu meie eluiga on küll tõusnud, kuid tervelt elatud aastate arv vähenenud.

Sundasenditest tekkivad probleemid

Seoses istuva tööga tekivad valud eelkõige alaselga või kaela- ja õlavöötme piirkonda. Põhiline probleem seisneb eelkõige liikumatuses. Kui me istume kaheksa tundi keskendunult ühes asendis ja tõuseme paar korda vaid tualetti või sööma minekuks, siis seda on ilmselgelt liiga vähe. Siinkohal ei piisa ka sellest, kui peale tööpäeva jõuame kahel korral nädalas treeningsaali või metsarajale. Vaja on ka tööl olles vahepeal liikuda! Teha nö mikropause.

Selline liikumatus põhjustab probleeme eelkõige erinevate kehaosade liikuvusulatuses ja lihaste ainevahetuses. Meie selja ülaosa muutub jäigemaks ja seda on raskem sirutada ning pöörata. Töösse süvenedes vajub pea sageli ette, mis omakorda võib tulevikus tekitada peavalusid ning valusid ka kätes.

Muuda oma istumisharjumusi!

Põhiline võti sellistest muredest eemale hoidmiseks on liikumine. Selleks ei ole vaja palju teha. Alustage lihtsatest asjadest. Paigutage prügikast kontori teise otsa. Samamoodi saate muuta printeri asukohta. Kolleegiga suhtlemiseks ärge helistage talle vaid jalutage tema kabinetti. Koosolekuid võib pidada ka püstiseistes.

Siinkohal on oluline jälgida ka istumisasendeid. Iganenud on arvamus, et toolil tuleb istuda vaid 90 kraadise nurga all. Kõige parem istumisasend on iga järgmine asend ehk et asendeid tuleb vahetada! Selga võib rahulikult ka toetada. 110-120 kraadise nurga all istumine on uuringute väitel seljale isegi säästvam kui 90 kraadise nurga all istumine.

Treeningute osas soovitame patsientidele teha seda, mis neid ennast huvitab. Raske on teha neid asju, mida sulle endale teha ei meeldi. Kõik inimesed ei taha joosta ning kõigile ei meeldi ujuda. Sundasendite seisukohalt on oluline keskenduda liikumist arendavatele treeningutele ja harjutustele. Siin sobivad nii ujumine kui ka jõusaali- või rühmatreeningud ning sobivaid harjutusi saab igapäevaselt ka kodustes või töö tingimustes sooritada.

Millal tulla konsultatsioonile?

Liikumatusest tingitud vaevused võivad varieeruda. Tüüpilisemad kaebused võivad olla peavalud, käte suremise ja „sipelgate” jooksmise tunne, õlavöötme ja kaela kangus, samuti alaseljavalud.

Abi tuleks otsida, kui tekkinud kaebused on hakanud segama igapäevaelu kvaliteeti. Samuti võib füsioterapeudi poole pöörduda konsultatsiooniks, et ennetada võimalike probleemide tekkimist.  Üheskoos füsioterapeudiga saab uurida kaebuste tekkepõhjuseid, arutada töökeskkonna ergonoomikat, vaadata üle nutiseadmete kasutamisharjumused ning püüda leida lahendused tekkinud probleemidele.

Kaebustest vabanemine nõuab kindlasti ka inimese enda pingutust kas siis näiteks harjutuste tegemise või mugavate harjumuste muutmise näol. Terviseprobleemid on mitmetahulised. Lisaks sundasenditest tekkivale inaktiivsusele mõjutavad neid ka näiteks liiga vähene unetundide arv ning igapäevaelu stressitase.

Meie keskustes töötavad füsioterapeudid on kogemustega spetsialistid, kes oskavad aidata.

Aja broneerimiseks helista 6419510 või 6109434.