Patsiendi lugu: Minu elu koliidiga.
- Innomedica
- 11.12.2023
Marko on Innomedica Ravi- Ja Uuringukeskuse patsient, kellel on diagnoositud haavandiline koliit. Ta osales haavandilise koliidi kliinilises ravimiuuringus, mis parandas tema elukvaliteeti oluliselt. Palusime Markol enda haigusest ja uuringus osalemise kogemusest kirjutada. Avaldame selle muutmata kujul.
Patsiendi lugu: Minu elu koliidiga.
Umbes 15 aastat tagasi leidis mind üles ilusa nimega kuri haigus- koliit. Nagu ikka sellistel puhkudel oli ehmatus suur. Polnud sellest haigusest varem midagi kuulnud ja hakkasin uurima, kuidas selle kaaslasega üldse edasi elada. Olin seni olnud väga aktiivse elustiiliga- töötasin juhtival ametikoha, mängisin pilli mitmes erinevas bändis, ehitasin maja, käisin kalal ja kui vaba aega üle jäi siis sõitsin tsikliga. Nüüd aga kippus koliit neid kõiki tegevusi vägisi segama.
Kui esimesest ehmatusest olin üle saanud ja traditsiooniline koliidi ravi ning uuringud olid rutiinseks muutunud otsustasin, et niisama lihtsalt ma siiski koju kotile konutama ei jää. Õnnestus saada väga hea PERHI arsti jutule kes viis läbi kõikvõimalikud testid ja uuringud. Testisime ära kõik tavameditsiinis saada olevad ravimid ja katsetasin enda peal erinevaid dieete. Kahjuks oli aga haigus kangekaelne ning paranemist või isegi haiguse taandumist siiski ei toimunud.
Mis siis ikka, jonni ei jätnud kuid kogu elugraafik tuli sättida ümber tualettide logistika järgi. Tööl koosolekud maksimaalselt tund, bändi setid 45min, tsikli sõidud mööda Eestit panin paika graafiku järgi selliselt, et iga ca 45 min järgi oleks juurdepääs WC-le. Teavitasin enda iseärasustest ka oma sõpru, tuttavaid ja muidu kaaskondlasi, kellega koos pidin erinevaid tegevusi harrastama ning tänu sellele sain vähe pingevabamalt ka vajadusel oma koliidiga tegeleda ilma piinlikkust tundmata.
Haigus kulges õnneks tsüklitega, mingi periood oli parem kuid siis jälle olid tagasilöögid halvemuse suunas. Kõige pikem aktiivne periood kestis üle 2 aasta. Kaotasin päris palju kehakaalu kogu organism oli üsna kurnatud. Sellistel perioodidel paratamatult jäid nii mõnedki harjumuspärased tegevused siiski ka tegemata. Parimatel hetkedel aga oli teotahet selle võrra rohkem ja paadunud optimistina üritasin elada oma tavapärast elu.
Kui olin juba mitmed aastad tavaliste ravimite ja dieediga püüdnud haigust suhteliselt edutult kontrolli all hoida tuli ühel järjekordsel arsti visiidil minu raviarst välja uudisega, et on olemas ravimiuuring minusugustele patsientidele. Mis mul mõelda oli? Haarasin õhinal sellest võimalusest kinni. Läbisin vajalikud sobivusuuringud ning õnneks osutusin sobivaks uuringu patsiendiks.
Siit algas minu uus elu minu uute abistajatega Innomedicast. Ma pole just eriti selline tüüp, kes väga lihtsalt kiitusi jagaks, kuid antud juhul olen siiralt tänulik oma raviarstile, kes mulle sellise võimaluse välja käis ning kogu Innomedica sõbralikule meeskonnale, kes on tänaseks läbi erinevate uuringute mind sõna otseses mõttes jälle täisväärtuslikule elule aidanud.
Annan endale aru, et päris terveks ei pruugi ma sellest haigusest saada kuid iga päev mis ilma nähtudeta möödub, on juba hea tulemus. Loodetavasti saavad täna uuringus olevad ravimid peagi ka kättesaadavaks kõigile teistele minu saatusekaaslastele
