Meie füsioterapeut Sander Jürs räägib artroosist ja selle poolt põhjustatud valust.

Liigeste kulumine ehk artroos

Artroos ehk liigeste kulumine on kõige levinum liigeseid tabav haiguslik seisund. Artroos on krooniline degeneratiivne haigus, mille korral toimub liigestuvate luude otsi katva kõhre ja kõhre aluse luu järk-järguline hävimine. Seda esineb enim just jäsemete liigestes. Peamiselt esineb haigestumist puusa- ja põlveliigestes ning labakätes ja labajalgades. Kõige rohkem on diagnoositud artroosi just põlveliigestes. Liigeste kulumine on loomulik protsess ja seda esineb suurel osal populatsioonil, aga väga sageli on see asümptomaatiline ehk inimesel ei esine kaebusi. Näiteks labakäe piirkonnas esineb artrootilisi muutusi 27-80% inimestest, aga sümptomeid esineb ainult 8% inimestest. Peamised sümptomid on aga valulikkus ja jäikuse tunne haaratud liigeses, liigese liikuvuse vähenemine ja lihasjõu langus haigusest haaratud jäsemes. Peamine sümptom on valu, mis oluliselt pärsib elukvaliteeti. Haiguse algfaasis tekib valu peamiselt siis, kui haigusest haaratud jäsemele langeb raskus või liigest liigutatakse. Puhkeolekus valu enamasti taandub. Haiguse süvenedes võib valu esineda ka puhkeolekus ja öösiti võib olla uni valu tõttu häiritus. Liigeste jäikus esineb peamiselt hommikuti umbes 30 min jooksul pärast ärkamist. Haiguse algfaasis on liigese liikuvus piiratud peamiselt liigutuse lõppfaasis, haiguse süvenedes muutub liigese liikuvus järjest väiksemaks. Neljandast peamisest sümptomist ehk lihasjõu langusest tuleb juttu allpool.

Kuna artroos on maailmas väga levinud, siis on teaduslikud uuringud ravi osas veidi vastu käivad, sest see, mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele. Nagu juba öeldud, esineb artroosi kõige enam põlveliigestes, seetõttu on ka enamik uuringuid läbi viidud just põlveliigese kulumise diagnoosiga inimeste seas. Kui rääkida mittefarmakoloogilisest ja mittekirurgilisest ravist, siis üldiselt on hea tõenduspõhisus jõutreeningul, madala intensiivsusega aeroobsel vastupidavustreeningul ning kaalu langetusel.

Ülekaalulisus kui tõsine riskifaktor

Üks peamisi riskifaktoreid artroosi kujunemisel ja arenemisel on ülekaalulisus. Lisaks sellele, et ülekaal põhjustab liigestele suuremat koormust, kaasneb rasvumisega tavaliselt ka lihasjõu langus ja kehas arenev põletikuline protsess. On uuringud, mis on näidanud isegi kaalukaotuse tulemusena kõhrekahjustuste vähenemist. Mõnede uuringute põhjal muutusi liigestes ei esine, küll aga alanevad sümptomid. Näiteks vähenes 10% kehamassi kaotuse tulemusena põlveliigese artroosi  põdevate inimeste seas valulikkus kõndimisel, alanes survejõud põlveliigestele ja põletikunäitajad veres langesid. Seega on kaalukaotus üks kõige tähtsamaid abinõusid artroosi ennetamiseks ja ka haiguskulu aeglustamisel. NHLBI (The National Heart, Lungs and Bones Institute) soovitab ülekaalulistel põlveliigese artroosi põdevatel inimestel alandada kehakaalu 10% võrra 6 kuu jooksul. Sageli tuntakse juba ka väikese kehakaalu alanemise tagajärjel sümptomite leevenemist, mis lisab motivatsiooni selle raske teekonnaga jätkata.  

Tuleb leida sobilik füüsilise aktiivsuse vorm

Optimaalse kaalu saavutamiseks käivad käsikäes toitumise jälgimine ja regulaarne füüsiline aktiivsus. Sellest tulenevalt on ka kehalisel aktiivsusel artroosi ravis ja haiguskulu aeglustamisel võtmetähtsusega roll. Uuringute tulemused sobiva füüsilise aktiivsuse seisukohast on veidi vastu käivad. Tõenäoliselt peab igaüks leidma endale sobiva sportimisviisi ja jõukohase koormuse. Kui rääkida põlveliigese artroosist, siis on näidanud häid tulemusi regulaarne kõndimine. Teadusuuringute põhjal on positiivse efekti andnud järgmine kava: 20-60 min kõndimist 2-3x nädalas, millele on järgnenud kerged venitusharjutused ning enda keharaskusega jõuharjutused. Küllaltki sageli võib kohe pärast kõndimist tunda valu alanemist põlveliigestes. Alguses kipub valu küllaltki kiiresti pärast koormust tagasi tulema, seega on pikaajaliste tulemuste saavutamiseks väga tähtis regulaarne kõndimine. Kuna kõndimise mõju on esialgu lühiajaline ja tulemuste saavutamine võtab kaua aega, siis kipuvad inimesed kergelt loobuma. Intensiivsemate aeroobsete treeningute, nt sörkimine ja rattasõit, mõjust valu vähenemisel on uuringuid vähe. Kes aga soovib tegeleda kõrgema intensiivsusega treeningutega, siis üheks väga heaks võimaluseks on vesiaeroobika- või võimlemine, mis on andnud uuringute põhjal väga häid tulemusi valu alandamisel. Jällegi on uuringud läbi viidud silmas pidades põlveliigese kulumist. Võrreldes maa peal harrastatava aeroobikaga alandab vesiaeroobika rohkem valulikkust, mida seostatakse sellega, et vees on koormus liigestele väiksem ja vesi (eriti soe vesi) lõdvestab lihaseid. Häid tulemusi on näidanud treeningprogramm, kus vesiaeroobika- või võimlemisega tegeletakse 2-3x nädalas korraga 30-60 min ja vähemalt 6-8 nädalat.

Jõutreeningu osas on tulemused vastu käivad

Vähemalt põlveliigese artroosi koha pealt on uuringute tulemused jõutreeningu osas vastu käivad. Põlveliigese kulumisega inimeste üheks ühiseks tunnuseks on lihasjõu langus, mis uuringute põhjal on ka üheks suurimaks riskifaktoriks haiguse arenemisel. Peamiselt on põlveliigese artroosi puhul langenud reie eesmiste ja tagumiste lihaste jõud. Inimestel, kellel esineb kulumise viimane faas, on leitud reie nelipealihase kõhetumist ehk atroofiat. Siin võib mõelda, et kõhetumine on tekkinud seetõttu, et inimene ei saa valu tõttu enam olla füüsiliselt aktiivne ja seetõttu võib lihaste atroofia olla ka artroosi tagajärg. Samas esineb ka kulumise algfaasis inimestel lihaste ristlõike pindala vähenemist. Seega võib lihaste kõhetumine olla ka üks artroosi süvenemise põhjuseid. Mõnede uuringute põhjal on näidanud tõhusaid positiivseid tulemusi jõutreening, mis viiakse läbi 2-3x nädalas 6-12 nädala jooksul. Seega on tulemuste saavutamiseks taaskord vaja järjepidevust ja kannatust. Samas tõele au andes on ka uuringuid, kus reie nelipealihase jõud ei mõjutanud põlveliigese artroosi kulgu. Aga siiski on artroosi korral mõistlik tegeleda vähemalt lihasjõu säilitamisega, isegi kui see ei aeglusta haiguse kulgu, sest pärast võimalikku liigese vahetust on taastumine tänu varasemale suuremale lihasjõule kindlasti kiirem ja lihtsam.

 

Lisainfo: https://innomedica.ee/teenused-2/fusioteraapia/

Broneeri aeg meie füsioterapeutide vastuvõtule, helista meile 6419510 või 6109434

Meil töötavad füsioterapeudid Maarit Junolainen (vastuvõtt aadressil Sõjakooli tn 10), Sander Jürs (vastuvõtt aadressil Narva mnt 7 ja Sõjakooli tn 10) ning Joakim Jaak Ungerson (vastuvõtt aadressil Narva mnt 7 ja Sõjakooli tn 10)