Dekompressioonteraapia

I NÄDAL

Esimesel ravinädalal seljalihased, kõõlused ja sidemed kohanevad dekompressioonteraapiaga ning nad saavutavad elastsuse, mis on eelduseks edukaks raviks. Sel perioodil tekivad esimesed füsioloogilised muutused kudedes.

Need on:

1. Paraneb kudede elastsus;
2. Suureneb liigeste liikuvus;
3. Paraneb verevarustus;
4. Lülikehade õige asend taastub;
5. Paraneb lülivaheketaste e. diskide hüdratatsioon. Hüdratatsioon on protsess, mis taastab diskide vedelikusisalduse. See on oluliseks eelduseks diskide püsivaks paranemiseks ja saavutatav dekompressiooniga.

II NÄDAL

Teise ravinädala lõpuks toimuvad muutused:

1. Valu väheneb;
2. Lihasspasmid leevenduvad;
3. Lülisamba painduvus paraneb;
4. Verevarustus suureneb;
5. Lülivahed suurenevad;
6. Liited vabanevad;
7. Armkoed venitatakse välja;
8. Väheneb surve närvijuurtele;
9. Diskides tekib alarõhk (vaakum);
10. Väljavõlvunud diskide kõhreseinad tõmbuvad tagasi;
11. Diskidesse lisandub diskivedelikku.

Need muutused, va lülivahede suurenemine, on saavutatav ka aktiivse ravikehakultuuriga. Järgmiste dekompressiooniseansside ülesandeks on nende protsesside edasiviimine ja tulemuste kinnistamine.

III ja IV NÄDAL

Nende nädalate vältel leiavad aset füsioloogilised muutused. Diski sees algab TÜÜP IV kollageenrakkude teke. Nendel rakkudel on võime toota fibroblaste ja kondroblaste, mis taastavad diskivedeliku. TÜÜP IV kollageenrakkude tekke hulk ja kiirus on eri patsientidel erinev.

Dekompressioonteraapia poolt tekitatud diski sees olev negatiivne rõhk aitab migreeruda neil rakkudel diskiseina pragudesse ja armidesse. Selle tulemusena taastatakse kahjustunud diskiseina fiibrid, suureneb diskiseina tugevus ja diski kõrgus.

Sellel perioodil vähenevad või kaovad kaebused.

V ja VI NÄDAL

Ravikuuri lõpuosa eesmärgiks on säilitada maksimaalne lülikehade vaheline kaugus ja diski hüdratatsioon kuni paranemine on lõpule jõudnud. Meeles peab pidama, et diskide ainevahetus on kehvapoolne ning neil on kalduvus minetada oma elastsus ja kõrgus. Ka diski paranemisprotsess on aeglane ja see on ravikuuri pikkuse põhjuseks.

Paljud uuringud on näidanud, et parimaid pikaajalisi ravitulemusi annavad 6 kuni 10 nädalased dekompressioonikuurid. Protseduuride vahelejätmine häirib märkimisväärselt paranemisprotsessi ja pikendab seda.