Mis haigus on reumatoidartriit?

Reumatoidartriit (RA) on krooniline autoimmuunhaigus. Tihti kaasnevad selle haiguse tagajärjel põletik, valu, liigeste jäikus ning turse. Reeglina on kahjustused liigestes sümmeetriliselt, mis tähendab seda, et mõlemad kehapooled võrdselt on haigusest mõjutatud.

Kui haigus on ravimata võib põletik lõpuks kahjustada liigesekõhre, luid, kõõluseid ja sidemeid, põhjustades sellega liigeste muundumist ja funktsioonihäireid.

Tavaliselt on mõjutatud käte, randmete ja jalgade väiksemad liigesed, kuid RA võib hõlmata ka suuremaid liigeseid, nagu põlved, küünarnukid ja puusad. Haigus on süsteemne, mis tähendab, et see võib mõjutada ka teisi kehaosasid, näiteks kopsusid, südant, nahka ja silmi. Sageli põevad haigust 30-50 aastased inimesed ning naisi mõjutab see sagedamini kui mehi.

Reumatoidartriidi tüübid:

1. Seropositiivne reumatoidartriit:
Seropositiivne RA on kõige levinum tüüp. Seropositiivne RA kaldub progresseeruma kiiremini ja on sageli seotud raskemate liigesekahjustustega.

2. Seronegatiivne reumatoidartriit:
Seronegatiivse RA diagnoosimine võib olla keeruline, kuna see tugineb rohkem kliinilistele sümptomitele, füüsilisele uuringule ja muudele diagnostilistele kriteeriumitele. Veres ei tuvastata reumatoidartriidile tüüpiliselt iseloomulikke antikehi, täpsemalt reumatoidfaktori (RF) ja antitsüklilise tsitrulliniseeritud peptiidi (anti-CCP) antikehi.

3. Juveniilne reumatoidartriit:
Juveniilne reumatoidartriit on reumatoidartriidi vorm, mis mõjutab lapsi ja noorukeid. Seda diagnoositakse, kui sümptomid ilmnevad enne 16. eluaastat ja püsivad vähemalt kuus nädalat. Laste puhul on oluline varajane diagnoosimine ja kiire ravi alustamine.

Reumatoidartriidi sümptomid:

1. Paistes ja valutavad liigesed:
Reumatoidartriit võib põhjustada liigeste valu, turset, põletikku. Haigusest mõjutatud liigesed võivad tunduda puudutustele hellad. Valu võib olla tugev ja on sageli tugevam hommikuti või pärast puhkeoleku perioodi.

2. Vähenenud liikumisulatus:
Haiguse süvenedes võib RA põhjustada kahjustatud liigeste liikumisulatuse vähenemist. Peenmotoorika võib muutuda keeruliseks ning samuti liigeste paindlikkust nõudvate ülesannete täitmine.

3. Jäikus:
Hommikune liigeste jäikus, mis võib kesta tundide kaupa pärast ärkamist. Liigesed võivad tunduda jäigad ja raskesti liikuvad, mis muudab igapäevaste tegevuste sooritamise keeruliseks.

Haiguse süvenedes võivad reumatoidartriidi sümptomid süveneda, mõjutades lõpuks selliseid liigeseid nagu randme-, hüppe-, põlve-, õla-, puusa- ja- küünarliigesed. Ravi võib siiski aidata haiguse progresseerumist aeglustada või peatada.

Ligikaudu 40%-l reumatoidartriiti põdevatest inimestest esinevad sümptomid, mis mõjutavad lisaks liigestele veel teisigi kehaosi, sealhulgas:

• veresooned
• närvikude
• luud
• süda
• neerud
• süljenäärmed
• kopsud
• nahk
• silmad

Kuidas reumatoidartriiti diagnoositakse?

Haigust diagnoositakse kompleksselt põhjaliku anamneesi, vereanalüüside ning röntgenpiltide abiga. On mitmeid vereanalüüse, mis aitavad kaasa reumatoidartriidi diagnoosimisele. Nendeks võivad olla: anti-CCP ja reumatoidfaktori määramine verest. Lisaks nendele kahele määratakse tihti ka ESR ja kontrollitakse põletikunäitajaid veres.

Lisauuringutena võidakse kasutada MRT või ultraheli uuringut. Nendega saab edukalt tuvastada liigesekahjustusi ja hinnata põletiku ulatust.

Reumatoloogiliste haiguste ravi.

Reumatoidartriidi ravi peab olema kompleksne ning lähtuma diagnoosist. Ravi eesmärgiks on vähendada põletikku, leevendada sümptomeid, aeglustada haiguse progresseerumist ning parandada patsiendi elukvaliteeti ja funktsionaalsust.

Ravimid mida reumaatiliste haiguste puhul kasutatakse:

• põletikuvastased ravimid
• haigust modifitseerivad reumaravimid
• bioloogilised ravimid
• glükokortikosteroidid

Oluline on ravi varajane alustamine vastavalt haiguse raskusastmele ja aktiivsusele. Enamik reumaatilisi haigusi on pikaajalised ning vajavad aastatepikkust ravi, mis võimaldab parandada patsientide elukvaliteeti ja vähendada ägenemiste riski. Varajane sekkumine võimaldab haigust paremini kontrolli all hoida ning vähendab tüsistuste tekkimise ohtu.

Lisaks sellele on oluline kõrvaldada või vähendada haiguse riskitegureid. Vajalik võib olla elustiili muutmine. Ülekaalulisus, püstijala töö ning raske füüsiline töö tuleks võimalusel minimeerida.

Kokkuvõttes on reumaatiliste haiguste ravi kompleksne protsess, mis nõuab patsiendi ja arsti vahelist tihedat koostööd ning pidevat jälgimist. Varajane sekkumine, regulaarne jälgimine ja riskitegurite kõrvaldamine on olulised sammud, mis aitavad tagada parima võimaliku tulemuse ja patsiendi heaolu.

Vaata ka: Reumatoidartriidi kliiniline ravimiuuring