Regulaarse aktiivse liikumise aluseks on liikumisharjumuse tekitamine.
Kui inimene püüab alustada regulaarse füüsilise aktiivsusega, ükskõik, mis ka eesmärgiks poleks, peab toimuma mõttemaailma muutus.
Sageli arvatakse, et liikumisharjumuse tekitamiseks peab kindlasti olema motivatsioon ja ollakse arvamusel, et motivatsiooni tekitamiseks on vaja eesmärki, sageli on selleks kindla kaalunumbri saavutamine.
Tõesti nii võib olla, et tõuke liikumiseks annab kindel eesmärk, mis loob motivatsiooni. Esialgu annab motivatsioon kindlasti ka tuulta tiibadesse, aga pidevalt kõrge motivatsiooni säilitamine on keeruline.
Isegi tippsportlastel ei ole igal hommikul olümpiavõit või maailmameistritiitel silme ees, trenni minnakse tihti seetõttu, et ollakse harjunud ja see on osa päevaplaanist.
Jätkusuutliku aktiivse elustiili loomise aluseks ongi liikumisharjumuse tekitamine. Kui tekib harjumus, siis liigutad ennast ka sellel päeval, kui tunned, et üldse ei viitsi diivanilt püsti tõusta või kui seatud eesmärk on käes, nt oled endale sobiliku kaalu saavutanud.
Kuidas liikumisharjumust tekitada.
Et endale suuta harjumust tekitada, siis esimesed paar kuud tuleb püüda olla kindlasti regulaarne.
Nimelt, teadlased on selgeks teinud, et uue harjumuse tekkeks kulub keskmiselt 66 päeva ehk veidi rohkem kui kaks kuud, pärast selle aja möödumist mõtled juba automaatselt päeva plaanides, kus ma aktiivse liikumise või trenni mahutan.
Üheks võimaluseks, kuidas luua liikumisharjumus, on endast mõelda kui inimesest, kes treenib regulaarselt, mitte kui inimesest, kes püüab nt. kaalu langetada.
Kui mõtled endast kui inimesest, kes püüab kaalu langetada, siis võib juhtuda, et eesmärgiks pandud kaalu nr saavutamisel kaob sul tahtmine sportimist jätkata, kui aga mõtled endast kui inimesest, kes on sportlik ja aktiivse eluviisiga, siis jätkad füüsilise aktiivsusega tõenäoliselt ka pärast sobiva kaalunumbri saavutamist.
Liikumisharjumuse tekkimise aluseks on ka endale sobiva spordiala(alade) leidmine.
Kõik inimesed ei pea näiteks jooksma või ujuma, tuleb leida see ala, mis paneb just sinul silma särama. Kui sageli soovitatakse inimesel tegeleda nädala jooksul nii vastupidavust, jõudu, tasakaalu kui ka koordinatsiooni arendavate treeningutega, siis võib tekkida tunne, et seda kõike küll kolme lapse ja töö kõrvalt ei jõua.
Äkki meeldib sulle hoopis käia õues kõndimas? Sellisel juhul ongi mõistlik alustada kõndimisest. Ei pea hakkama käima lisaks jõusaalis või jooga tunnis. Kõndimine on kindlasti parem kui lihtsalt diivanil istumine. Sageli juhtub ka nii, et kui hakkad regulaarselt kõndimas käima, siis mingil hetkel tunned, et tahaks, midagi põnevat juurde teha ja hakkad kõndimise vahele tegema näiteks erinevaid harjutusi.
Pole mõtet ennast esialgu liigselt piitsutada, tee seda, mida naudid.
Sageli takistab liikumisharjumuse teket ka mõte, et pole lihtsat igapäevaste asjatoimetuste kõrvalt aega trenni teha. Tekib piirav mõte, et trenn pole ju lihtsalt näiteks 30 min õues jooksmist, sinna juurde kuulub veel riietumine, venitusharjutused, pesemine, teinekord ka autoaga kuhugile (nt. metsaradade juurde) sõitmine. Kõik võtab kokku vähemalt kaks tundi- kust see aeg leida? Siin aitab mõttemustri muutmine. Kõigepealt, liikumine ei pea alati tähendama trenni ja metsikut higistamist.
Vahel aitab see, kui lähedki vabal hetkel lihtsalt jalutama. Näiteks, kui viid lapse autoga jalgpalli trenni, siis püüa autos istumise ja trenni vaatamise asemel teha kaks tiiru ümber staadioni vms. Või ühistranspordiga töölt koju minnes hüppa kaks peatust enne kodu maha ja kõnni ülejäänud maa.
Sageli tekib nende väikeste liikumisampsude järel tekkiv enesetunne meeldima ja varsti kõnnidki märkamatault kahe bussipeatuse asemel kolm või jalutad ümber staadioni terve jalgpalli trenni aja.
Palju olen kuulnud ka seda, et mitmetel inimestel on tekkinud hirm füüsilise pingutuse ees kooli ajast. Õpetaja pani aja peale 1000m jooksm- hing paelaga kaelas ja ei mingit naudingut. Nii mitmedki inimesed on mulle öelnud, et tahaks just jooksmisega tegeleda, aga mälestused kooli ajast ei ole üldse meeldivad ja seetõttu jooksurajale kuidagi ei kutsu. Paljud neist inimestest on hirmust üle saanud ja läinud siiski jooksma ja uskuge või mitte, neile on hakanud see isegi meeldima.
Asja võtmeks on olnud see, et inimene on jooksnud täiesti enesetunde järgi. Kui hakkab raske, võtab tempot alla ja terve jooksu ajal säilib mõnus enesetunne. Nii, et kui kardad mingi spordialaga tegelema hakata, mille harrastamine on jätnud lapsepõlvest halva mälestuse, siis alusta lihtsalt selliselt, et sul on mõnus olla ja naudid tegevust.
Kokkuvõtteks
Kindlasti on veel mitmeid võimalusi, kuidas tekitada regulaarset liikumisharjumust. Siin olid vaid mõned võimalused. Eks igaüks peab leidma endale sobiva viisi. Kindlasti on kõige raskem esimene samm, selleks on vaja tõenäoliselt tahtejõudu, eesmärki ja motivatsiooni. Kui see on tehtud, siis edaspidi on juba lihtsam ja tänu harjumusele tundub päev ilma liikumiseta väga veider. Lihtsalt on vaja pihta hakata ja siis on juba pool tööd tehtud.
Sander Jürs
