Südame-veresoonkonna haigused on Eestis kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused. Südamehaigused on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega (suitsetamine, ebatervislik toitumine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, pingeline ja stressirohke elu). Südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel on üks olulisemaid riskifaktoreid vere kolesteroolisisalduse suurenemine ning struktuuri muutumine ehk düslipideemia.

Kolesterool on ülioluline rakumembraanide koostisosa, ilma milleta ei moodustata ühtki rakku meie kehas.

Kolesterool aitab parandada haavu ja kaitseb nahka. Tuleb ka meeles pidada, et ohtlik ei ole mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev oksüdeerunud ehk rääsunud kolesterool.

Mis on riskifaktorid?

• suitsetamine
• ülekaalulisus
• ebatervislik söömine
• ebapiisav füüsiline koormus
• mehed vanuses >45 a
• naised vanuses >55 a
• hüpertensioon või hüpertensiooni ravimid
• diabeet või prediabeet
• lähisugulastel enneaegne südamehaigus
• olemasolev südamehaigus või eelnev südameinfarkt

Vererasvade suurenenud sisaldus ei põhjusta kohe haigussümptomeid.

Seetõttu ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel või juhuleiuna arstliku kontrolli käigus.

Kolesterooli on ilma südamehaiguse riskiteguriteta täiskasvanul soovitav määrata üks kord 4-6 a järel. Riskifaktoritega täiskasvanul tuleks kolesterooli määrata sagedamini.

Millised on terve inimese vererasvade väärtused?

• Üldkolesterool (UK) < 5,0 mmol/I
• LDL-kolesterool < 3,0 mmol/I
• HDL-kolesterool > 1,0 mmol/I
• Triglütseriidid (TG) < 1,7 mmol/I

Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada?

Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine. Tuleks loobuda suitsetamisest, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka.

Siiski võib düslipideemia põhjuseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme alatalitlus, maksa- või neeruhaigused). Sel juhul määrab arst Teile vajaliku ravi ning järgida tuleb nii raviskeemi kui ka järgnevaid toidusoovitusi.

• Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja üldise rasva sisaldust toidus.
• Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monoküllastatud rasvhappeid (taimeõlid, seemned, mandlid).
• Toidu praadimise ja fritüürimise asemel eelistage keetmist, grillimist või hautamist.
• Vähendage soola sisaldust toidus.
• Toituge regulaarselt vähemalt kolm korda päevas.
• Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja kolesteroolisisaldust.

Vajadusel määrab arst Teile ravimid ning jääte oma vere kolesteroolitaset regulaarselt jälgima.

Uuring VICTORION-2 PREVENT | Innomedica

Tel: +372 610 9434
E-post: info@innomedica.ee