Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C
Gripp levib piisknakkusena õhu kaudu, samuti haige süljepiiskadega saastunud esemete vahendusel. Sagedamini haigestuvad lapsed ja eakamad.
Gripi Peiteperiood on 1–3 päeva.
Esmased haigusnähud on:
– kiiresti tõusev kõrge palavik
– külmavärinad
– lihasevalud
– peavalu
– kuiv köha
– nohu
– vahel esineb ka ninaverejooks.
Palavik püsib tavaliselt 3–5 päeva kuid halb enesetunne jääb kestma 1–2 nädalaks.
Gripihaigel võivad tüsistusena tekkida põletikud mitmetes elundites (kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, ninakõrvalurgete põletik jt) või ägeneda olemasolevad kroonilised haigused.
Haruldasem, kuid ohtlikum on gripiviiruse põhjustatud kopsupõletik.
Tüsistuste tekke risk on suurem vanematel inimestel ja krooniliste haiguste põdejatel.
Raskete tüsistustega haiged vajavad ravi haiglas, kergematel juhtudel arsti järelevalve all kodus.
Kõikide ülemiste hingamisteede viirushaiguste korral tuleb jääda koju, haiguse ägedal perioodil olla voodis ja juua rohkesti (sooja) jooki.
Kui gripidiagnoos on laboris kinnitust leidnud, saab kasutada spetsiaalselt gripi raviks mõeldud medikamente, mida määrab arst.
Antibiootikumid gripi puhul ei aita, nendega ravitakse gripijärgseid tüsistusi.
Gripi vältimiseks tuleb lasta end igal aastal vaktsineerida.
Gripivaktsiini kaitse efektiivsus on keskmiselt 70%.
Gripivaktsiini eesmärk on, et haigus kulgeks kergekujulisemalt ning ei vajaks hospitaliseerimist.
© “Tervise ABC” (ISBN 9789985682388). Kõik õigused kaitstud. Autoriõigus Valgus, 2009. Litsentsiõigus Celsius Healthcare, 2013.