Psoriaas

Psoriaas on krooniline autoimmuunhaigus, mis mõjutab peamiselt nahka, kuid võib mõjutada ka liigeseid ja teisi kehaosi. Selle haiguse korral on naharakkude uuenemine kiirenenud, mis põhjustab naha paksenemist, punetust, ketendust ja sügelust. Psoriaasi võib esineda erineva raskusastmega ning sellel võivad olla erinevad vormid, näiteks laiguline psoriaas, guttaatpsoriaas, pustuloosne psoriaas ja inversioonpsoriaas. Haigus ei ole nakkav ega levi inimeselt inimesele. Psoriaasi täpne põhjus ei ole täielikult teada, kuid see on seotud immuunsüsteemi talitlushäiretega ja geneetiliste teguritega. Haigust saab leevendada ravimitega, mille eesmärk on vähendada põletikku ja aeglustada naharakkude kasvu. Psoriaas esineb 2-3 % elanikkonnast. Mehed ja naised haigestuvad võrdse sagedusega. See võib avalduda igas vanuses, kuid algab enamasti noores täiskasvanueas.

Psoriaasi tunnused

Tunnused võivad varieeruda sõltuvalt haiguse raskusastmest ja vormist. Kõige tavalisemad psoriaasi tunnused on:

• Nahal esinevad punased ja paksud laigud, mis võivad olla kaetud hõbedase ketendusega.
• Nahk võib olla kuiv ja sügelev.
• Laigud võivad olla erineva suurusega ja kujuga ning esineda üksikult või rühmadena.
• Psoriaas võib esineda erinevatel kehaosadel, nagu peanahk, küüned, käed, jalad ja selg.
• Mõnel psoriaasi vormil võivad esineda ka villid ja põletikulised punnid.
• Psoriaasi võib kaasneda ka liigesevalu ja -turse (psoriaatiline artriit).
• Psoriaasi nahalööbed võivad ajutiselt kaduda ja siis taas ilmneda, mis võib olla seotud stressi, infektsioonide või teiste väljakutsetega.

Kui teil tekib kahtlus, et teil võib olla psoriaas, on soovitatav pöörduda arsti poole täpse diagnoosi ja ravi määramiseks.

Psoriaasi diagnoosimine

Psoriaasi diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilise läbivaatuse läbiviimist ja meditsiinilise ajaloo võtmist, et kinnitada nahalööbe olemasolu ja välistada muud nahahaigused. Diagnoosimisel võivad arstid kasutada ka muid diagnostilisi meetodeid, nagu nahabiopsia või veretesti.

Psoriaasi diagnoosimiseks võib arst uurida löövet ja küsida patsiendilt selle kestuse ja sümptomite kohta, nagu kipitus või põletustunne. Samuti võib arst küsida patsiendi käest, kas tal on olnud varem psoriaasi juhtumeid tema perekonnas või kas tal on muid terviseprobleeme, mis võivad olla seotud psoriaasiga.

Lisaks võib arst võtta proovi nahast või küüntest, et välistada teised nahahaigused ja diagnoosida psoriaasi. Kui arst kahtlustab psoriaasi, võib ta tellida ka veretesti, et hinnata põletiku taset kehas või välistada muud haigused, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.

Kokkuvõttes põhineb psoriaasi diagnoosimine arsti läbivaatusel ja meditsiinilise ajaloo võtmisel, kuid võib hõlmata ka muid diagnostilisi meetodeid, nagu nahaproovide võtmine või veretesti tegemine.

Psoriaasi vormid

Psoriaas on krooniline autoimmuunne nahahaigus, mis võib esineda mitmel erineval kujul ja mõjutada erinevaid kehaosi. Siin on mõned psoriaasi vormid:

• Plaque psoriaas: see on kõige tavalisem psoriaasi vorm, mida iseloomustavad punased, paksud, kaalukad ja ketendavad nahaplaadid, mis võivad esineda kõikjal kehal, kuid kõige sagedamini leitakse põlve- ja küünarnukkide, peanaha, alaselja ja tuharate piirkonnas.
• Guttate psoriaas: see on teine levinud psoriaasi vorm, mis tekib tavaliselt järsku pärast bakteriaalset infektsiooni. See põhjustab arvukalt väikeseid, kuni hernetera suurusi punaseid laike kogu kehal, eriti rinnal ja seljal.
• Inversne psoriaas: see vorm tekib tavaliselt naha voldikutes, nagu kaenlaalused, nahaalused nahakolded, suguelundid ja kaalukad. See võib põhjustada punetust, niiskust ja valulikkust.
• Pustulaarne psoriaas: see on haruldane psoriaasi vorm, mis võib esineda kogu kehal. See põhjustab põletikulisi muhke ja mädavillikesi, mis võivad olla valulikud ja sügelevad.
• Eritrodermiline psoriaas: see on tõsine ja haruldane psoriaasi vorm, mis võib katta kogu keha suurte punaste laikudega. Selle sümptomite hulka kuuluvad tugev sügelus, põletik, koorimine ja naha kuivus.

Need on vaid mõned psoriaasi vormid, kuid on ka teisi harvemaid variante. Kõige täpsema diagnoosi ja sobiva ravi saamiseks tuleb alati konsulteerida arstiga.

Peanaha psoriaas

Peanaha psoriaas on üks psoriaasi vormidest, mis mõjutab peanahka. Selle sümptomite hulka kuuluvad:

• Kõõma moodustamine: Peanaha psoriaas võib põhjustada kõõma, mis on punakas või hallikas-valge ketendav nahalööve.
• Sügelemine: Peanaha psoriaas võib põhjustada intensiivset sügelust, mis võib põhjustada ebamugavustunnet ja unehäireid.
• Kuivus ja ketendus: Peanaha psoriaas võib põhjustada naha kuivust ja ketendust ning nahaplaatide moodustumist.
• Juuste väljalangemine: raskematel juhtudel võib peanaha psoriaas põhjustada juuste väljalangemist.

Peanaha psoriaasi ravi võib hõlmata šampoonide, salvide või kreemide kasutamist, mis sisaldavad tõrva, salitsüülhapet, steroidhormoone või D-vitamiini analooge. Arst võib soovitada ka valgusravi või suukaudseid ravimeid, kui sümptomid on rasked. Oluline on meeles pidada, et peanaha psoriaas võib olla krooniline haigus ja selle sümptomid võivad perioodiliselt taastuda, nii et regulaarne arstlik jälgimine ja ravi on oluline.

Psoriaasi ravimeetodid

Psoriaasi ravimeetodid sõltuvad psoriaasi raskusest, lokaliseerimisest ja tüübist. Siin on mõned tavalised ravimeetodid psoriaasi raviks:

• Salvid ja kreemid: psoriaasi raviks kasutatakse sageli kreeme ja salve, mis sisaldavad erinevaid toimeaineid, nagu tõrv, salitsüülhape, steroidid ja D-vitamiini analoogid. Need võivad aidata vähendada põletikku, sügelust ja ketendust. Psoriaasi ravimid on enamasti retseptiravimid, sest kõigi psoriaasiravimite puhul peab kaaluma nende sobivust patsiendile ja välistama vastunäidustused. Psoriaasi nahavormide raviks kasutatakse kõigepealt hormoonsalve ja -kreeme, mille eesmärk on põletikureaktsiooni alla võtta ja seeläbi vähendada sügelust ja punetust. Teine nahale kantav ravimigrupp on erinevad D-vitamiini analoogid nagu näiteks kaltsipotriooli kreem.  Kui psoriaasilööve paikneb peanahal juuste all, kasutatakse sageli ka salitsüülhappe ja hormooni kombinatsiooniga šampoone või lahuseid.
• Suukaudsed ravimid: raskematel juhtudel võib arst määrata suukaudseid ravimeid, näiteks metotreksaati, tsüklosporiini, retinoide või bioloogilisi ravimeid, mis aitavad immuunsüsteemi funktsiooni muuta. Kui tegemist on psoriaasi raskema vormiga, lööve on ulatuslik või häirib igapäevast elu, kasutatakse tablettravi metotreksaadi, atsitretiini või tsüklosporiiniga. Paljud süsteemsed (suukaudsed) ravimid on võrreldes nahale kantavate ravimitega toksilisemad ja enamate kõrvaltoimetega.
• Valgusravi: psoriaasi raviks võib kasutada ka valgusravi, mis hõlmab naha kokkupuudet ultraviolettkiirgusega, kas UVB või PUVA teraapiat. Mõnede psoriaasi tüüpide puhul osutuvad tõhusaks fototeraapia kuurid, kus korduvate seansside käigus (tavaliselt vähemalt 15 seanssi) mõjutatakse spetsiaalses püstises kabiinis psoriaatiku nahka UVB valgusega, mis pidurdab naharakkude kiiret kasvamist. Protseduuridele saab arsti saatekirjaga.
• Dieedi muutused: mõned uuringud näitavad, et dieedi muutused võivad aidata psoriaasi sümptomeid vähendada, eriti gluteeni ja piimatooteid sisaldavate toiduainete piiramisega.
• Stressi juhtimine: stress võib süvendada psoriaasi sümptomeid, nii et stressi juhtimine võib aidata sümptomeid kontrolli all hoida.

On oluline meeles pidada, et psoriaas on krooniline haigus ja seda ei saa täielikult ravida. Ravi eesmärk on vähendada sümptomeid ja ennetada ägenemisi, mis võivad vähendada haiguse mõju elukvaliteedile. Enne ravi alustamist on alati soovitatav konsulteerida arstiga, et leida sobiv ravi.

Kuidas vähendada psoriaasi haigestumise riski?

Kahjuks pole psoriaasi ennetamiseks olemas kindlat meetodit, kuna selle täpne põhjus pole täielikult teada. Psoriaasi arengut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu pärilik eelsoodumus, stress, immuunsüsteemi häired ja keskkonna tegurid. Kuid siiski on mõned üldised tervisliku eluviisi soovitused, mis võivad aidata vähendada psoriaasi riski või vähendada selle sümptomeid:

• Tervislik toitumine: Tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab värskeid puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja vähem töödeldud toite, võib aidata tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku organismis.

• Regulaarne liikumine: Füüsiline aktiivsus võib aidata parandada vereringet, tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada stressi, mis võib aidata vähendada psoriaasi sümptomeid.
• Stressi vähendamine: Stressi vähendamise tehnikad, nagu jooga, meditatsioon, sügav hingamine ja muud lõõgastumistehnikad, võivad aidata vähendada psoriaasi sümptomeid.
• Vältige suitsetamist: Suitsetamine võib kahjustada nahka ja suurendada põletikku organismis, mistõttu on soovitatav suitsetamisest loobuda.
• Vältige alkoholi kuritarvitamist: Alkohol võib suurendada põletikku organismis ja halvendada psoriaasi sümptomeid, seega on soovitatav alkoholi tarbida mõõdukalt või vältida seda täielikult.

Kokkuvõttes, tervisliku eluviisi säilitamine võib aidata vähendada psoriaasi riski või vähendada selle sümptomeid, kuid see ei taga selle täielikku ennetamist. Kui teil on psoriaasi sümptomeid, peaksite pöörduma oma arsti poole, et saada nõu ja ravi.

Uued lahendused psoriaasi raviks

Kui tablettravi efekt jääb mitterahuldavaks, kaalutakse bioloogilisi ravimeid. Need on väga efektiivsed komplekssed ravimid, mille eesmärk on kehas reageerida ainult kohtades, kus toimub põletikuprotsess ehk otse haiguskoldes. Levinumad ravimid, mis Eestis juba kasutusel on: infliximab, adalimumab, sekukinumab, ustekinumab. Levinud väärarusaam on, et kui üks bioloogiline ravim ei toimi, siis ei toimi ükski. Tegelikkuses on bioloogilised ravimid omavahel väga erinevad ning pidevalt võetakse kasutusele uusi. Uute ravimite kasutuselevõtule eelnevad kliinilised ravimuuringud, mida teevad tuhanded kliinikud üle maailma ja kümned kliinikud ja haiglad Eestis –  nende hulgas ka Innomedica ravi- ja uuringukeskus.

Loe lisaks meie patsiendi kogemuslugu “Psoriaas võttis minult eluisu”. Mona on Innomedica ravi- ja uuringukeskuse pikaaegne patsient, kes on kogu oma noore elu põdenud väga raskekujulist psoriaasi. Mona osales meie psoriaasi ravimiuuringus ning palusime tal kirjutada enda kogemusest ravimiuuringus osalemisest.