Haavandiline koliit - krooniline soolepõletik

Vaata ka: Haavandilise koliidi kliiniline ravimiuuring

Tegemist on kroonilise haigustega. Haavandilise koliidi patsientide arv kasvab iga aastaselt. Seda nii ülemaailmselt kui ka Eestis. Arvata võib, et üheks oluliseks mõjutajaks on tänapäeval tihti esinev pidev krooniline stress ning kiire elutempo.

Teadlaste poolt läbiviidud uuring kinnitab, et stress võimendab soolepõletikku. Selle uuringu käigus täheldati, et enne põletiku teket on inimesed sageli silmitsi seisnud stressirohkete sündmuste nagu töökaotuse või suhte lõppemisega.

Uuringute põhjal väidavad ca 70% patsientidest, et emotsionaalne stress mängib olulist rolli haiguse kulus ning 85% nendest patsientidest ütlevad, et stressiga toimetulek mõjub positiivselt haiguse sümptomitele.

Haavandilise koliidi haiguse kulg 

Haavandiline koliit kulgeb reeglina vaheldumisi korduvate ägenemiste ning remissioonidega. Remissioon on haiguse periood, mil tundub, et haigus hakkab leevenema. Tegelikult see nii ei ole. Remissioon on alati ajutine.

Korduvate ägenemiste ning remissioonidega tekib põletik sooleseinas. Haigus avaldub tavaliselt esimest korda 20–40 aasta vanuses, kuid võib mõnikord esmakordselt ilmneda ka lapseeas ja eakatel inimestel.

Haavandilise koliidi sümptomid:

Põletikulise soolehaiguse sagedamini esinevad sümptomid on:

• kõhulahtisus
• vere- ja limaeritus pärasoolest
• kõhuvalu
• kurnatus

Sageli on kaebused kestnud nädalaid või mitmeid kuid, mõnikord isegi aastaid.
Mõnel inimesel kulgevad need kergelt. Teistel põhjustavad haigused aga ränka kurnatust ja haigus võib lõppeda mõnikord isegi surmaga.

Mis on haavandilise koliidi tekkepõhjused?

Põletikuliste soolehaiguste puhul ei saa näidata ühele kindlale tekitajale. Olulist rolli mängivad geneetika, infektsioonid, põetud haigused kui ka meie mikrofloora.

Haavandilise koliidi diagoosimine

Haavandilise koliidi diagnoosimiseks võib arst teostada rooja ning vereanalüüse. Kalprotektiini analüüs roojast- võimaldab hinnata, kas sooles on põletik. Samuti võib arst määrata peitvere analüüsi roojast.

Kolonoskoopia käigus saab hinnata soolte seisundit. Näiteks: kas esineb haavandeid, põletikulisi muutuseid, erosioone, punetust, rõhutatud veresoontejoonist jm. Kõike seda toetab biopsiate (koetükid) võtmine sooleseinast.

Haavandilise koliidi ravi

Haavandilist koliiti ei saa välja ravida. Saab vaid leevendada haiguse tunnuseid, et patsiendid saaksid elada võimalikult täisväärtusliku elu.

Haiguse ravis kasutatakse 5-aminosalitsüülhappe preparaate (5-ASA), glükokortikosteroide, immunomodulaatoreid, bioloogilist ravi ning ka kirurgilist sekkumist. Põletikulise soolehaigusega patsientide ravis lähtutakse Eestis Euroopa Crohni ja Koliidi Organisatsiooni (ECCO) poolt välja antud ravijuhistest.

Eestis on põletikulise soolehaiguse ravis võimalik kasutada kõiki ravimeid, mis on heaks kiidetud Euroopa Ravimiameti poolt. Viimaste aastate jooksul on üha sagedamini hakatud kasutama bioloogilist ravi haavandilise koliidiga patsientidel.

On tõestatud, et bioloogilised ravimid indutseerivad esmast kliinilist ravivastust ja remissiooni teket koos kiire limaskesta paranemisega umbes 60%-l haigetest. Bioloogilised ravimid aitavad vältida kortikosteroidide kasutamist ja tõstavad elukvaliteeti. Haavandilise koliidi ravi on pikaajaline ja selle eesmärk on haiguse remissiooni säilitamine ning patsiendi võimalikult hea elukvaliteedi tagamine.

Inimene, kes põeb haavandilist koliiti, on väliselt täiesti terve, kuid sisimas pistab rinda paljude probleemide ja muredega. Kõhuvalu, seedimisprobleemid, pidev vajadus WC-s käia, mõjutavad haige igapäevaelu väga palju. Samas on stress üks oluline riskifaktor haiguse ägenemisel. Seetõttu on tähtis, et haige oskaks ära tunda, mis on need momendid, mis temas võivad depressiooni või ärevuse vallandada.

Haavandilise koliidi ravimiuuring

Innomedicas on käimas haavandilise koliidi ravimiuuring. Kutsume osalema patsiente, kellel on mõõdukas kuni raske aktiivne haavandiline koliit. Uuringu eesmärk on välja selgitada uue eksperimentaalse ravimi (MORF-057) ohutust ja tõhusust

Loe rohkem uuringu kohta