Mis on migreen?

Lehekülje peavalu.ee andemetel kannatab migreeni all umbes 15% naistest ja 8% meestest. Varasemas artiklis oli juttu pingetüüpi peavaludest. Kui pingetüüpi peavalude puhul tunneb inimene nagu pea või kaela ümber pigistaks pingule tõmmatud vöö või on lihtsalt tugev surve tunne pea ja kaela piirkonnas ja need on tavaliselt mõlemapoolsed, siis migreen on enamasti ühepoolne. Sageli on migreen pulseeriva iseloomuga. Migreeni ajal ei talu inimene tavaliselt füüsilist koormust ning sellega kaasnevad sageli iiveldus, oksendamine ning valgus- ning mürakartus. Migreeni episoodid kestavad tavaliselt 4-72 tundi. Enamasti, aga mitte alati, esinevad enne migreeni hoo algust erinevad tundehäired ehk nn. aura, mis tähendab, et inimene kogeb silme ees nt. sädemed, eredaid täppe, surinaid ühel kehapoolel või võimetust selgelt kõneleda.

Migreenil on neli faasi, mis on järgmised:

1. Prodroom- tavaliselt 24-48t enne peavalu algust. Prodroom on faas, mille tunnuseks on ettehoiatavad sümptomid enne peavalu algust. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt haigutamine, meeleolu muutused, isud kindlate toitude järgi, erinevad seedesüsteemi häired ning nn kaela kangus.
2.  
3. Peavalu faas.
4. Postdroom- migreenihoo viimane faas. Algab pärast ägeda peavalu möödumist. Võib kesta ligikaudu 25 tundi. Peamisteks sümptomiteks on tugev väsimus või kurnatuse tunne, Võib esineda ka eufooria ja kerge elevustunne. Seda kogevad ligikaudu 70 % migreeni all kannatavatest inimestest.

Kuidas migreeni diagnoositakse?

Migreeni diagnoosimiseks peab elu jooksul olema 5 või enam peavalu episoodi. Need episoodid omakorda peavad täitma järgnevaid kriteeriumeid:

1. Episood kestab 4-72 tundi.
2. Episoodi ajal esineb ühepoolne peavalu, peavalul on pulsseeriv/tuikav iseloom, peavalu on mõõduka või tugeva intensiivsusega, peavalu süveneb füüsilise aktiivsusega või sunnib füüsilist koormust vältima (peab olema täidetud vähemalt 2 kriteeriumi).
3. Episoodi ajal esineb iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus ehk fotofoobia ning hirm müra ees ehk fonofoobia (peab olema täidetud vähemalt 1 kriteerium).

Migreeni põhjused

Arvatakse, et migreeni põhjused on kombinatsioon geneetikast ja keskkonnast. Kindlat migreeni mehhanismi pole suudetud selgeks teha, aga arvatakse, et see on seotud närvide ja veresoontega ajus. Hormoonide taseme muutused võivad samuti mängida rolli migreeni tekkimisel, kuna statistika näitab, et enne puberteeti esineb migreeni enam poistel ja täiskasvanueas 2-3x rohkem naistel kui meestel. Migreeni hood harvenevad tavaliselt raseduse ajal ja pärast menopausi. Põhjuseid geneetikast võib otsida seetõttu, et migreeni kogemine eluea jooksul on tõnäolisem, kui seda on varem perekonnas esinenud.

On mitmeid faktoreid, mis võivad migreeni vallandada. Hormoonide kõikumist juba nimetasin, aga lisaks sellele on veel erinevaid faktorid, millest sagedasemad on järgmised:

1. Unepuudus või ajavahest tingitud väsimus
2. Stress
3. Ere valgus
4. Erinevad mürgiste ja keemiliste ainete poolt põhjustatud lõhnad
5. Aneemia
6. Nälg
7. Erinevad ravimid
8. Ärevus
9. Kohvijoojatel kohvi ära jätmine ehk kofeiini puudus.

Migreeni ravi

Migreeni mittemedikamentoosne ravi põhialuseks on erinevad elustiili kohandamised.

Väga tähtsal kohal on regulaarsed söögikorrad, regulaarne magamamineku aeg ning toimiv unehügieen. Liigne kofeiini ja suhkrute tarbimine võib soodustada migreenihoo vallandumist. Seega on mõistlik vältida nende ületarbimist. Regulaarne aeroobne treening aitab migreeniga paremini toime tulla. Nagu ka mitmete teiste haiguste puhul on väga tähtis vältida stressi ja tegeleda enda vaimse tervisega.

Lisaks elustiili muutustele on mitmeid erinevaid mittemedikamentoosseid ravimeetodeid, mida on palju uuritud. Ühte kindlat ja efektiivset meetodit on raske välja tuua, aga häid tulemusi on andnud erinavad lähenemised.

Hetkel on üks enim soovitatud teraapia viise biotagasiside kasutamine. See teraapia meetod õpetab kontrollima erinevaid keha stressireaktsioone, nagu vererõhu ja südamelöögisageduse kõrgenemine, liigne higistamine, tõusnud lihaspinge jne. Biotagasiside korral on inimene ühendatud nahale kinnitatud andurite kaudu aparatuuriga, mis annab informatsiooni reaalajas keha talitluste kohta ja biotagasiside terapeut õpetab, kuidas seda informatsiooni kasutada ja mil moel keha stressireaktsioone õppida kontrollima. Nimetatud meetodist võib kasu olla inimestele, kelle migreenihoo vallandumise üheks põhjuseks on liigne stress ja närvipinge.  

Ühe meetoina kasuatatakse ka kuuma- või külmamähiseid. Mõned migreeni all kannatajad saavad leevendust sooja kasutades ja teised külma kasutades. Kuumamähiseid on soovitav asetada pigem kaela ja pea tagaosale ja külmamähised peamiselt otsaesisele ja meelekohtadesse.

On inimesi, kes on saanud abi ka regulaarsest nõelravist ehk akupunktuurist ja massaažist. Nimetatud meetodid ei aita migreenihoogusid täielikult vältida, aga võivad vähendada nende sagedust ja raskust. Kuigi peab mainima, et siin on uuringud vastukäivad.

Nagu juba eelpool mainitud, siis igasugune aeroobne tegevus koos lõdvestavate ja tugevdavate harjutustega õlavöötme ja kaela piirkonnale võib samuti anda positiivset efekti. 

Jooga kasutamine migreeni ravis on viimastel aastatel väga levinud ja näidanud häid tulemusi. Jooga puhul on asjakohased mõned näpunäited, mida meeles pidada:

1. Algajad võiks pigem alustada treenri juhendamisel, kes oskab õpetada õiged poose, tehnikaid ja hingamist, mis ei tekitaks liigseid pingeid õlavöötme ja kaela lihastes.
2. Migreeni all kannatajad peaks vältima joogat väga kuumades tingimustes,
3. Vähemalt alustades on mõistlik vältida väga raskeid positsioone, pigem võiks kasutada asendeid, mis võimaldavad kehal täielikult lõõgastuda.
4. Migreeni puhul on kõige rohkem kasu joogast, mis on lihtne ning keskendub peamiselt hingamisele ja meditatsioonile.

Migreenihoo võivad esile kutsuda ka erinevad toidud. Sama sei saa teha üldistavaid järeldusi, et üks kindle toiduaine või toidu koostisosa põhjustab migreeni. Kui võib olla kahtlus, et mõni toit võib põhjustada migreeni, siis tark on pidada kuua aega toitumise päevikut ja selle põhjal on võimalik ebasobivaid toite vältida.

Sander Jürs