Spordiarst vastab: Treeningute mõju südamele

Spordiarst vastab: Treeningute mõju südamele ning mida näitab koormustest sinu südame tervise kohta?

Aprill on südamekuu! Selle puhul rääkis Innomedica spordiarsti dr. Anu Kaasik ning küsisime temalt mõned küsimused, mis meie südamel olid.

Millised on peamised kasud, mida regulaarne treenimine pakub südame tervisele?

Regulaarne sobivate koormustega treenimine parandab südamelihase verevarustust, suureneb südame löögimaht ning langeb rahuoleku löögisagedus.
See omakorda tähendab, et treenitud inimese süda töötab ökonoomsemalt.

Rahuolekus ja võrdsete koormuste korral peab treenitud inimese süda tegema vähem tööd kui treenimata süda. Samas maksimaalse pingutuse korral suudab treenitud süda teha isegi kuni 2,5 korda rohkem tööd.

Kas treenimisega võib minna liiale ning kasu saamise asemel tekitab inimene endale hoopis kahju?

Jah, ka harrastussportlase tasemel treenides võib tekkida ülekoormus.

Põhjuseks on tavaliselt:
– liiga intensiivsete koormustega treenimine,
– ebapiisav taastumisaeg,
– haigena treenimine.

Millised on märgid või sümptomid, mis viitavad sellele, et treening võib olla südamele liiga koormav?

Tavaliselt annab sellest märku halb enesetunne kas juba treeningu ajal või ka hiljem. Ülekoormuse korral langeb ka sportlik töövõime – inimene tunneb, et ei jõua enam nii palju pingutada kui varem. Tõuseb ka rahuoleku pulsisagedus. Samuti on samadel koormustel pulsisagedus kõrgem kui varem. Võivad tekkida ka südame rütmihäired.

Kas ja kuidas saab regulaarne treenimine aidata ennetada südamehaigusi?

Kõige enam kannatab liikumisvaegusest meie süda. Lihastööl on organismi hapnikuvajadus tavapärasest suurem, seega treeningu käigus tugevnevad süda, vereringe ja hingamine.

Vähesel lihastööl ei saa just süda vajalikku koormust ja hakkab nõrgenema, mille tõttu võivad tekkida südame- ja veresoonkonna haigused. Kui süda on nõrga töövõimega ja puuduliku verevarustusega, kujutab see ohtu kogu organismile.

Regulaarse liikumisega saab kontrolli all hoida ka kerget vererõhu kõrgenemist ning mõjutada lipiidide (kolesterooli) taset.

Kas inimene, kellel on juba esinenud südameprobleeme võib teha trenni?

Sobiva koormusega treenimine ja/või liikumine on vajalik kõigile!
Südameprobleemide korral, saab koostöös oma raviarstiga, leida sobivaim liikumisviis ja treeningute intensiivsuse.

Millised on olulised võtmesõnad, mida peaks jälgima, et treenides südame tervise huvides?

Treening peab olema jõukohane ja vastama senisele sportlikule ettevalmistusele. Tuleb jälgida tempot/treeningute intensiivsust ja võimalusel ka südame löögisagedust.

Samuti peab taastumisperiood treeningute vahel olema piisav. Peale treeningut peab enesetunne olema hea. Samuti peab treeningpäeva õhtul ja ka järgmisel hommikul olema enesetunne hea. Kindlasti ei tohi treenida viirushaigust põdedes.

Koormustest ja selle olulisus

Mis on koormustest ja kuidas see aitab hinnata südame tervist?

Koormustestil (kas veloergomeetriga või jooksulindil) tõstetakse pidevalt koormust ning testi käigus mõõdetakse vererõhku ja registreeritakse elektrokardiogramm. Võib esile tulla liigne vererõhu kõrgenemine ning EKG-s võivad tekkida kõrvalekalded normaalsest EKG-st (isheemiline reaktsioon, potentsiaalselt ohtlikud rütmihäired). Ka liiga madal koormustaluvus võib viidata südameprobleemidele.